GeneSafe
GeneSafe on rasedusaegne mitteinvasiivne sõeluuring, mis tuvastab nii loote võimalikud uustekkelised kui ka vanematelt päranduvad geenihaigused.
Sünnieelne mitteinvasiivne test (NIPT) hindab naise veres leiduvat ema ja loote DNA-d ehk geneetilist materjali ja päranduvate geenihaiguste testimisel ka isa suu limaskesta DNA-d.
Test sõelub loote rakuvabas DNA-s 25 geeni raskete geneetiliste häirete hindamiseks. Ultraheliuuringu käigus ei ole võimalik sageli geenihaiguseid avastada ja teatud juhtudel avalduvad need alles lapse esimestel eluaastatel.
Soovitame GeneSafe Complete testi kõikidele lapseootel peredele, kuid kuna monogeensed haigused esinevad sagedamini vanemaealise isa puhul, siis on test soovitatud ka juhtudel, kui lapse isa vanus on üle 40 aasta.
GeneSafe Complete test koosneb kahest osast ja otsib 49 monogeenset haigust:
- GeneSafe De Novo – loote 25 geeni patoloogiate uurimine, mis on seotud 44 erineva uustekkelise geenihaigusega
- Gene Inherited – loote uurimine viie vanematelt päritava geenihaiguse suhtesTestitulemused saadetakse tervishoiuteenuse osutajale.
GeneSafe de novo sõelub 44 rasket geneetilist haigust 25 geenis, mis on põhjustatud de novo mutatsioonidest (geenimutatsioon, mis ei ole päritud) ja põhjustavad skeleti düsplaasiat, kaasasündinud südamerikkeid, mitut kaasasündinud väärarengulist sündroomi, närvisüsteemi arenguhäireid nagu autism, epilepsia, intellektipuue ning sporaadiliselt tekkivaid mitmesuguseid harvaesinevaid dominantseid mendelistlikke haigusi nagu Kabuki sündroom, Schinzeli-Giedioni sündroom ja Bohringi-Opitzi sündroom. On näidatud, et de novo variantide esinemissagedus suureneb isa vanuse kasvades. Selle testiga sõelutakse 44 erinevat häiret, mida sageli pereanamneesis ei esinegi.
GeneSafe Inherited sõelub 5 sagedast pärilikku retsessiivset geneetilist haigust nagu tsüstiline fibroos, autosoom-retsessiivne 1A tüüpi kuulmislangus, autosoom-retsessiivne 1B tüüpi kuulmislangus, beeta-talasseemia, sirprakuline aneemia.
Sõelutavad haigused vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
- põhjustavad kognitiivset puuet,
- vajavad kirurgilist või meditsiinilist sekkumist,
- mõjutavad elukvaliteeti.
Kasutatakse järgmise põlvkonna sekveneerimise tehnoloogiat.
Test ei anna infot loote soo kohta. Test ei tuvasta mikrodeletsioone ega loote kromosoomhaiguseid.
Test sobib ka nendel juhtudel, kui viljastumiseks on kasutatud munaraku- ja spermadoonori abi.
Testi tegemine
Testi tegemiseks palume pöörduda naistearsti vastuvõtule, kes teostab ultraheliuuringu.
Geneetilise testi tegemiseks on vajalik naise ja päritavate geenihaiguste testimisel ka mehe kirjalik nõusolek.
Testi tegemine on lihtne ja ohutu. DNA analüüsimiseks on vajalik lapseootel naise vereproov (kaks 7-10 ml katsutit) ja päritavate geenihaiguste otsimise soovi korral isa suust põse limaskestalt vatipulgaga võetav proov.
DNA proov(id) saadetakse rahvusvaheliselt tunnustatud Rooma Eurofins Genoma laborisse. Eurofins Genoma laborid võtavad igapäevaselt vastu proove 5000 laborilt, haiglalt ja meditsiiniteenusepakkujalt ja on spetsialiseerunud sünnieelsete ja -järgsete geneetiliste, tsütogeneetiliste ja molekulaarsete uuringute tegemisele.
Testitulemused saadetakse tervishoiuteenuse osutajale kolme nädala möödudes.
Testi usaldusväärsus
Sõeltest suudab tuvastada üle 99% uuritavatest geenimutatsioonidest. Kordustesti vajadust esineb alla 1% juhtudest.
| Teenus | Hind |
|---|---|
GeneSafe De Novo | 900€ |
GeneSafe De Novo + Gene Inherited | 1000€ |
Hinnale lisandub naistearsti vastuvõtutasu ja ultraheliuuringu maksumus.
4D ultraheliuuringute teostajad
4D ultraheliuuringuid teostavad dr Deniss Sõritsa ja dr Andrei Sõritsa. 4D ultraheliuuringute jaoks kasutatakse kvaliteetset ultraheliaparaati Voluson E10.
Pildid ja videoklipid salvestab arst soovi korral mälupulgale.
4D ultraheliuuring raseduse erinevatel etappidel – mida oodata?
- 4D ultraheliuuring 11.-14. rasedusnädalal – sisaldab loote kuklavoldi mõõtmist
- 4D ultraheliuuring 15.-18. rasedusnädalal – võimalik visualiseerida loote sugu
- 4D ultraheliuuring 23.-27. rasedusnädalal – parim aeg loote näojoonte visualiseerimiseks
4D ultraheliuuring sisaldab:
- loote mõõtmist
- loote liigutuste visualiseerimist
- loote südametöö visualiseerimist ja südame löögisageduse mõõtmist
- jäsemete visualiseerimist
- platsenta asukoha määramist
- lootevee hulga mõõtmist
- selgroo visualiseerimist
- looteanatoomia (kui patsient on valinud uuringu koos looteanatoomiaga)
- uuringu väljavõtet ja videoklippe
- pilte (mälupulgal), kui loote asend on sobilik piltide saamiseks
NB! Visualiseerimise tulemus sõltub loote asendist.
Soovitused
- Soovitame ultraheliuuringule kaasa võtta rasedakaardi.
- Alates 15. rasedusnädalast palume enne ultraheliuuringut eemaldada nabarõnga.
- Alates 15. rasedusnädalast soovitame nädala jooksul enne uuringut tarbida tavapärasest rohkem vedelikku.
Tavapärasest suurem vedeliku tarbimine enne 4D ultraheliuuringut suurendab tõenäosust saada loote näost ilusaid pilte. Kui lootevett on rohkem, õnnestub saada pilte loote näost ka 31. rasedusnädalal.
Seetõttu soovitame nädala või isegi kahe nädala jooksul enne 4D ultraheliuuringut tarbida tavalisest üks liiter rohkem vedelikku (võib olla tavaline vesi).
Vedeliku suurem tarbimine mängib rolli alates 15. rasedusnädalast tehtud ultraheliuuringu puhul.
| Broneerimine | |
|---|---|
Broneeri iseteeninduses |
Ultraheliuuring 11.-13. rasedusnädalal
11.-13. rasedusnädala ultraheliuuringu teostajad
11.-13. rasedusnädala ultraheliuuringut teostavad kehtivat FMF litsentsi omavad arstid dr Deniss Sõritsa, dr Mare Riive, dr Svetlana Räim ja dr Andrei Sõritsa.
Ultraheliuuring 11.-13. rasedusnädalal sisaldab:
- loote kuklavoldi mõõtmist
- loote liigutuste visualiseerimist
- loote mõõtmist
- loote südametöö visualiseerimist
- jäsemete visualiseerimist
- platsenta asukoha määramist
- lootevee hulga mõõtmist
- selgroo visualiseerimist
- looteanatoomiat
Lisainfo saamiseks palume pöörduda Elite Kliiniku registratuuri.
Ultraheliuuring 19.-20. rasedusnädalal
Loote anatoomia uuring on oluline ja põhjalik loote keha ja elundite arengu hindamine. See aitab avastada võimalikke arenguhäireid ja väärarenguid ning vajadusel planeerida täiendavaid uuringuid ja ravi.
19.-20. rasedusnädala ultraheliuuringu teostajad
Uuringut teostavad dr Mare Riive, dr Svetlana Räim, dr Andrei Sõritsa ja dr Deniss Sõritsa.
Ultraheliuuring sisaldab:
- looteanatoomiat
- loote liigutuste visualiseerimist
- loote mõõtmist
- loote südametöö visualiseerimist ja südame löögisageduse mõõtmist
- jäsemete visualiseerimist
- platsenta asukoha määramist
- lootevee hulga mõõtmist
- selgroo visualiseerimist
- loote asendi määramist
- loote soo visualiseerimist
19.-21. rasedusnädalal tehtava ultraheliuuringu käigus ei ole võimalik avastada kõiki olemasolevaid loote väärarengud ja isegi juhtudel, kui pole absoluutset näidustust pärast 21. rasedusnädalat ultraheliuuringute tegemiseks, soovitame kõikidele rasedatele lisauuringud loote üldarengu, loote siseorganite arengu ja organite funktsioonide kontrollimiseks raseduse 24.-27. nädalal (see on sobiv aeg ka 3D-4D ultraheliuuringu AKTIIVNE LINK jaoks, mil on võimalik leida selliseid pisiväärarenguid nagu näiteks suulaelõhe, jäsemete või südame väärarengud) ja 33.-36. rasedusnädalal.
Kui ka esimese ja teise trimestri ultraheliuuringu tulemus viitab väikese tõenäosusega loote väärarengute riskile, on siiski oluline rasedal teada, et see ei taga terve lapse sündi. Osa väärarengutest diagnoositakse alles kolmandas raseduse trimestris ja osa alles pärast lapse sündi.
Ultraheliuuring alates 36. rasedusnädalast
Raseduse 3. trimestri ultraheliuuring on oluline, sest annab võimaluse hinnata loote kasvu, asendit ja tervist ning aitab valmistuda sünnituseks.
Alates 36. rasedusnädala ultraheliuuringu teostajad
Uuringut teostavad dr Mare Riive, dr Deniss Sõritsa ja dr Andrei Sõritsa.
Andrei Sõritsa
Günekoloog ja viljatusraviarst
Deniss Sõritsa
Günekoloog ja viljatusraviarst
Mare Riive
Ultraheliarst
Ultraheliuuring sisaldab:
- loote asendi määramist
- loote sünnikaalu prognoosi
- lootevee hulga mõõtmist (LVI ehk lootevee indeks)
- nabaväädi Doppler ultraheli (näitab loote varustamist hapniku ja toitainetega)
- loote südametöö visualiseerimist ja südame löögisageduse mõõtmist
- loote liigutuste visualiseerimist
- jäsemete ja selgroo visualiseerimist
- platsenta asukoha määramist
Elite Kliinik soovitab ultraheliuuringut enne sünnitust, sest see annab infot lapse võimaliku väärarengu, alakaalulisuse, nabaväädi verevoolu muutuste või lootevee ebanormaalse hulga kohta.
Ultraheliuuring annab võimaluse hinnata, kas vajalik võib olla vahelesekkumine, näiteks sünnituse esilekutsumine.
Uuringu käigus on võimalik saada teavet, mis aitab otsustada juba enne sünnitegevuse algamist, kas laps võib vajada pärast sündi operatiivset ravi.
Ultraheliuuring enne sünnitust annab infot, kas patsient peab sünnitama III ehk kõrgeima etapi raviasutuses. Kui peaks selguma, et lapsel on väärareng, siis on oluline otsustada sünnituse viis ja võimalik lapse operatiivne ravi juba raseduse ajal.
| Broneerimine | |
|---|---|
Broneeri iseteeninduses |
Raseduse katkestamist reguleerib Eestis Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus, mille kohaselt võib rasedust katkestada üksnes naise enda soovil. Rasedust võib katkestada, kui see on kestnud vähem kui 12 nädalat.
Kauem kui 12 ning vähem kui 22 nädalat kestnud raseduse võib katkestada, kui rasedus ohustab raseda tervist, sündival lapsel võib olla raske vaimne või kehaline tervisekahjustus, raseda haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist, rase on alla 15-aastane või rase on üle 45-aastane. Eelnevalt on vajalik arsti vastuvõtt, mille käigus teostatakse vajalikud uuringud ja
analüüsid.
Vaskne ravivahend mõjutab seemnerakkude ja munaraku liikuvust, vähendades seemnerakkude võimet munarakku viljastada.
Hormonaalne ravivahend muudab emaka limaskesta raseduse jaoks liiga õhukeseks, tihendab emakakaelakanali sekreeti selliselt, et munarakku viljastavate seemnerakkude pääs emakasse on raskendatud. See vähendab ka seemnerakkude liikuvust emakas ja munajuhades, harvem võib ära jääda ka ovulatsioon.
Emakasisene rasestumisvastane vahend sobib naistele, kes soovivad pikaajalist raseduse vältimist. Hormonaalne ravivahend sobib naistele, kellel on vererohke menstruatsioon. Vahendi sobivust hindab naistearst konsultatsiooni käigus.
Ravivahendi paigaldamise eelselt on vaja teha sugulisel teel levivate haiguste uuringud ja onkogünekoloogiline test.
Vahendi paigaldamine on mõnede naiste jaoks valutu, mõnede jaoks ebamugav ja valulik. Vahendi paigaldamiseks on parim aeg menstruatsiooni ajal. Vajadusel kasutatakse paigaldamise ajal valu leevendamiseks lokaalseid valuvaigisteid, näiteks lidokaiinigeeli emakakaelal.
Enne vahendi paigaldamist on vajalik naistearsti konsultatsioon.
Emakasisest vahendit paigaldavad kõik Elite kliiniku naistearstid.
Esimene samm on määrata, kui pikk osa munajuhast on funktsionaalne ning blokeeringu asukoht. Seda võib teha kas ultraheli (HyCoSy-ga ultraheli) või röntgenuuringuga (hüsterosalpingograafia).
Operatsioon teostatakse üldnarkoosis laparoskoopiliselt või konventsionaalse avause kaudu.
Protseduurijärgselt esineb patsientidel tavaliselt kerge ebamugavustunne, kuid seda saab kontrollida valuvaigistite abil.
Patsient saab laparoskoopilise operatsiooni järgselt samal päeval koju ja on võimeline jätkama oma tavapäraste tegemistega umbes nädala pärast.
Konventsionaalse operatsiooni järel on haiglassejäämise vajadus 4-6 päeva ja taastumiseks kulub 4-6 nädalat.
Paaridel soovitatakse proovida rasestuda 6-12 kuu jooksul pärast steriliseerimise kõrvaldamist, kuna operatsioon võib viia sidekoe tekkele, mis blokeerib munajuha.
Teenuseosutaja
Teenuseosutajad
Enne raseduse katkestamist
Esimesel visiidil tuvastab arst raseduse ja selle kestuse, määrab vajalikud analüüsid ja vajadusel ravi ning nõustab rasedust katkestada soovivat isikut.
Raseduse katkestamisega seotud tüsistuste vältimiseks soovitame patsiendil nõustuda määratud analüüside, uuringute ja raviga.
Raseduse tuvastanud arsti on vajalik informeerida:
- oma tervislikust seisundist;
- kõigist põetud ja käesolevatest haigustest;
- tarvitatavatest ravimitest;
- ülitundlikkusest ravimite suhtes.
Raseduse kirurgiline katkestamine
Kirurgiline abort on raseduse katkestamine kirurgilisel meetodil.
Raseduse katkestamise protseduurile eelneb günekoloogiline läbivaatus. Seejärel laiendatakse lühiajalise narkoosi all emakakael ning rasedus katkestatakse vaakumaspiratsiooni teel. Enne kirurgilist aborti on mõnikord vajalik emakakaela ettevalmistus – ravimeid manustatakse kas tupe kaudu või keele alla.
Protseduuri teostamise hommikul:
- ärge sööge ega jooge;
- ärge närige närimiskummi ega suitsetage;
- kui põete kroonilist haigust (nt arteriaalne hüpertensioon, astma jms) ja teile on määratud ravi, siis peate oma igapäevased ravimid võtma ka operatsioonipäeva hommikul. Paar lonksu vett tablettide alla neelamiseks on lubatud ja ohutu. Erandiks võivad olla mõned diabeediravimid, mida söömata olles ei manustata;
- enne protseduuri tühjendage põis.
Pärast protseduuri
Pärast protseduuri viibib patsient paari tunni jooksul teisel korrusel olevas operatsiooniosakonnas, et mööduks esmane narkoosi mõju ja oleks tagatud valu kontroll. Enne lahkumist eemaldab õde veenikanüüli. Vajadusel on selleks päevaks õigus saada töövõimetusleht.
Raseduse kirurgilise katkestamise võimalikud tüsistused ja erakorralise pöördumise näidustused
Raseduse katkestamine on üldiselt ohutu protseduur. Arvestada tuleb järgmiste võimalike tüsistustega:
- raseduse jätkumine (esinemissagedus <1:100) ‒ abordi protseduuri tuleb korrata;
- mittetäielik abort (2:100)‒ abordi protseduuri tuleb korrata;
- verejooks >500 ml (vereülekannet nõudva verejooksu risk on <1:1000);
- emaka mulgustamine (perforatsioon) abordi käigus (1‒4:1000);
- emakakaela vigastus (< 0,2:100);
- vaagnaorganite põletik pärast aborti on enamasti põhjustatud eelnevast seksuaalsel teel levivast nakkusest, mis võib suurendada riski hilisemaks munajuha viljatuseks ja emakaväliseks raseduseks. Selleks, et vähendada põletikuriski, tehakse enne aborti testid seksuaalsel teel levivatele nakkustele, määratakse vajadusel ravi või soovitatakse antibakteriaalset profülaktikat;
- narkoosiga seotud tüsistused, mis on seotud eeskätt ülitundlikkusega ravimitele (0,5:10 000).
Mõne tüsistuse korral (emakakaela vigastus, emaka mulgustamine, verejooks) võib olla vajalik operatiivne ravi (laparoskoopiline või avatud kirurgia).
Näidustused pärast aborti erakorraliseks pöördumiseks naistearsti juurde või ööpäevaringseltkõrgema etapi haigla erakorralise vastuvõtu osakonda:
- tugev valu või valu intensiivsuse suurenemine;
- verejooks, mis on suurem kui tavapärase menstruatsiooni ajal või kestab kauem kui kaks nädalat;
- minestamine;
- oksendamine;
- kõrge palavik üle 24 tunni, külmavärinad;
- ebameeldiva lõhnaga või mädane eritis tupest.
Raseduse jätkumise kahtlusel (rindade hellus ja suurenemine, iiveldus/oksendamine, väsimus, muutunud isu, sagenenud urineerimine jm)tuleks pöörduda erakorraliselt naistearsti juurde.
Pärast kirurgilist aborti
Abordijärgse visiidi vajalikkuse otsustab ja lepib kokku arst, arvestades ka patsiendi soove.
Tüsistusteta kulgenud kirurgilise abordi korral pole järelkontroll alati vajalik.
Kahe nädala vältel pärast aborti ei ole soovitatav seksuaalelu ilma kondoomita, tupetampoonide kasutamine, vannis käimine ja ujumine.
Järgmine menstruatsioon peaks algama 4−6 nädalat pärast raseduse katkestamist. Kui seda ei ole toimunud, pöörduge naistearsti poole.
Soovimatust rasedusest hoidumine
Pärast raseduse katkestamist taastub rasestumisvõime kohe, mistõttu tuleb uue raseduse vältimiseks alustada efektiivse rasestumisvastase meetodi kasutamist juba enne või kohe pärast aborti. Hormonaalse rasestumisvastase meetodiga (pillid, plaaster, tuperõngas, minipillid, implantaat, süstitavad progestageenid) alustatakse enamasti abordiga samal päeval. Abordi ajal võib arst paigaldada emakasisese rasestumisvastase vahendi. Sobivate rasestumisvastaste meetodite kasutamise osas on võimalik pidada nõu arstiga enne aborti.
Hüsteroskoopia viiakse tavaliselt läbi üldnarkoosi ja vahel ka lokaalnarkoosi all ühepäevase protseduurina. Uurimine kestab umbes 20–40 minutit. Protseduuri käigus viiakse peenike fiiber-optiline nn teleskoop tupe ja emakakaela kaudu emakasse, mille järel on emakaõõs selgelt näha.
Kui hüsteroskoop eemaldatakse, siis võetakse koeproov emaka limaskestast uurimaks, kas see on vastavuses patsiendi poolt arvestatud menstruaaltsükli ajaga.
Seisundid, mida hüsteroskoopia ajal saab ravida, on polüübid, sept (emakat poolitada võiv koetükk; emakasisene vahesein) ja fibroidid (kude emakaseina sees; emaka lihaskesta kasvaja).
Protseduurijärgselt esineb patsientidel tavaliselt kerget ebamugavustunne koos perioodiliste krampidega, kuid see surutakse valuvaigistitega maha. Patsient saab tavaliselt samal päeval jätkata oma tavapäraste tegemistega. Kui aga viiakse läbi operatsioon, siis tuleb naisel tavaliselt mõneks päevaks koju jääda.
Teenuseosutajad
Teenuseosutajad
Teenuseosutaja
Teenuseosutaja
Viljastumise ja implantatsiooni (pesastumise) protsesside juures omab tähtsat rolli “Zona Pellucida” (ZP). ZP on imetajate munarakke ümbritsev glükoproteiinidest koosnev kiht, mille moodustamises osalevad nii primaarsed folliikulrakud kui ka primaarne ootsüüt (rakk, mis läbib kaks jagunemist ja moodustab munaraku).
ZP kaks põhilist funktsiooni on viljastumisprotsessi kontrollimine ja embrüo kaitsmine selle varajaste jagunemiste staadiumis.
Viljastumisel käitub ZP mehaanilise ja selekteeriva barjäärina spermatosoidide suhtes ja kui gameetide ühtesulamine on toimunud, siis talitleb ZP n-ö kindlusemüürina, mille sees embrüo on kaitstud mikroorganismide, viiruste ja immuunrakkude eest ning milles embrüo saab areneda kuni kompaktse moorula tekkeni.
Imetaja embrüo on ZP poolt ümbritsetud kuni blastotsüsti staadiumini. Enne implantatsiooni emakas vabaneb embrüo ZP seest – seda protsessi tuntakse termini “hatching” (koorumine) all.
Embrüo nn koorumine (EK) kujutab endast protsessi, mille käigus kasvaval blastotsüstil esinevad mitmed mõõtmete kasvamise-kahanemise tsüklid, indutseerides sellega ZP maatriksi progresseeruvat plastilist deformeerumist.
Kui ZP deformatsioon on saavutanud maksimumi, siis toimub selles lokaalne ZP maatriksi lõhenemine ja blastotsüst väljub ZP seest.
Kui see protsess ei toimu korralikult, siis implantatsiooni ei toimu ja rasedust ei teki.
ZP igasugune funktsionaalne või struktuurne häire võib viia EK puudumisele või puudulikule toimumisele.
EK puudumise võimalikke põhjuseid on liigitatud kahte põhikategooriasse:
- Paksu ZPga (>20µm) embrüotel on langenud võime “koorumist” läbida ja implanteeruda, kusjuures ZP paksus on näidatud korreleeruvat patsiendi vanuse ( >35 aastased), kõrge basaalse FSH (folliikuleid stimuleeriva hormooni) tasemega menstruaaltsükli kolmandal päeval ja ovulatsioonieelse östradiooli tasemega,
- Teiseks põhjuseks peetakse seda, et nii embrüote in vitro kultiveerimine kunstlikus keskkonnas, hüaloronidaasiga töötlus “corona radiata” eemaldamiseks kui ka embrüo külmutamine põhjustavad ZP “tugevnemist”.
Selleks et lahendada EKga seotud raskusi, soovitasid J. Cohen ja tema kaastöötajad kunstlikult augu tekitamist embrüo ZP sisse enne siirdamist.
Viimast meetodit nimetatakse abistatud embrüo koorumiseks (AEK) ehk “assisted hatching”. Selle sekkumise eesmärgiks on võimaldada embrüo efektiivset “koorumist” läbi tekitatud avause.
Kui looduslikult on EK seotud blastotsüsti kasvamise poolt indutseeritud ZP plastilise deformeerumisega seni, kuni tekib ZP katkemine kõige nõrgemas kohas, siis augu ettetegemisel ZP plastilise deformeerumise vajadus kaob.
Blastotsüsti ekspansiooni käigus väljuvad siis embrüonaalsed rakud läbi olemasoleva avause, moodustades kaheksakujulise vahevormi nagu loomuliku EK puhul. Fakt, et ühtegi blastotsüsti ei jää lõpuks ZP “koti” sisse, viitab sellele, et EK mehhanism on selle lõppfaasis blastotsüsti enda poolt kontrollitav.
AEK jaoks on kasutatud väga erinevaid meetodeid – alguses kasutati laialdaselt ZP osalist läbilõikamist mehaaniliselt, klaaskapillaari kasutades. Hiljem valiti ZP keemiline avamine happelise Tyrode’i lahusega nn. ZP drilling ehk puurimine, mida kasutatakse laialdaselt veel praegugi. Mõlemad meetodid nõuavad peeneid oskusi ja on aeganõudvad. Mehaanilised meetodid nagu osaline ZP lahtilõikus, on küll kergesti teostatavad, kuid tulemuseks on erineva suurusega avad või vaod. Kui ava on liiga väike, siis on see kahjulik embrüo terviklikkusele ja võib raskendada embrüo koorumist.
Keemiline meetod, happelise Tyrode’i lahuse kasutamisega ZP avamiseks, loob küll palju standardsemad avad kui mehaaniline lähenemine, ent nõuab hoopis suuremat tehnilist vilumust ning on väidetud, et see võib kahandada embrüote eluvõimet ja kahjustada blastomeere.
Otsingud muuta efektiivsemaks ja ohutumaks kunstliku viljastamisega saadud embrüote implantantsiooni, viisid mitmete erinevate lasersüsteemide valmimiseni, mis kõik on erinevate koolkondade poolt leidnud kasutamist embrüotel enne implantatsiooni. Nende seas esineb erinevus kasutatavate lainepikkuste ning toimimise printsiibi osas.
Kõige laialdasemat kasutust leiab ent nüüdisaegne mittekontaktne infrapunast 1.48 µm lainepikkust kiirgav dioodlasersüsteem, mis võimaldab suurepärase meetodi ZP manipulatsioonideks.
See laser toimib läbi mikroskoobi objektiivi ning on seetõttu hõlpsalt fokusseeritav, võimaldades puutevaba lasermetoodikat. ZP saab avada hetkeliselt üheainsa laseriimpulsiga.
Selle lainepikkusega impulsi eeliseks on madal absorbeerumistase vesikeskkonnas, ent samas omab see piisavat neeldumist indutseerimaks olulisi koelisi efekte ning on kasutatav koekultuuri plastiknõudes ja kultiveerimissöötmes, mis võimaldab embrüote lihtsustatud töötlemist üldkasutatavates kultiveerimiskeskkondades ja -nõudes.
Oluline eelis on ka mõjutamise lühikene aeg (kuni 50 millisekundit), mistõttu pole tarvidust kindlate tingimuste juures isegi munarakku mikromanipulatsiooni hoidja-pipetiga paigal hoida, sest augustamine on hetkeline.
Transmissioonelektronmikroskoopia ei näita mingeid ZP maatriksi ega munaraku avalähedase tsütoplasma ultrastruktuurseid muutusi.
Enamus retrospektiivseid, kindlate diagnostiliste parameetrite järgi valitud patsientide rühmal läbiviidud uurimusi järeldavad, et AEK tõstab nii implantatsiooni määra kui ka kliiniliste raseduste määra valitud populatsioonis.
Osa randomiseeritud, juhuslikult valitud patsiendipopulatsioonidel tehtud uurimusi ent väidavad vastupidist, et AEK ei mõjuta oluliselt implantatsiooni määra ega kliiniliste raseduste määra nendes uurimustes kasutatud populatsioonis.
Ometi näitavad mõlemat laadi uurimused AEK tulemuslikkust osades kindlates halva prognoosiga patsientide allrühmades.
Sellisteks prognostilisteks AEK kasuliku rakendamise kriteeriumideks peetakse kõrget naise vanust (üle 35 aasta), kõrget basaalse FSH (folliikuleid stimuleeriva hormooni) taset menstruaaltsükli kolmandal päeval, embrüote transplantatsioonile eelnenud krüopreservatsiooni (külmutamist), korduvaid EKV ebaõnnestumisi ja paksu ZP-d (>20µm).
Oletatakse ka, et AEK võib muuta embrüo implantatsiooni mitte ainult mehaaniliselt, vaid ka tänu varajasemale embrüo ja endomeetriumi kontaktile.
See on oluline, kuna efektiivseks implantatsiooniks on vajalik sünkroonsus embrüo arengu ja tema emaka endomeetriumiga kontakteerumise vahel.
| Teenus | Hind |
|---|---|
Laser assisted hatching (embrüote “Zona Pellucida” avamine laseriga) | 500 € |
| Broneerimine | |
|---|---|
Broneeri iseteeninduses |
Teenuseosutaja
Teenuseosutaja
Teenuseosutaja
HPV (Human Papilloma Virus)on inimeselt-inimesele leviv viirus, mis võib põhjustada healoomulisi muutusi nahal (nt soolatüükaid) ja limaskestadel (nt teravad kondüloomid). Mõned papilloomiviiruse tüübid võivad põhjustada ka pahaloomuliste kasvajate teket genitaalpiirkonnas ning suuõõnes. Neli inimest viiest nakatub elu jooksul HPV-sse.
HPV vaktsiin on põhjalikult uuritud ja see on ohutu, kõrvaltoimeid esineb väga harva ning need on kerged. Tegutse kohe, sest nii ennetad rasket haigust ja aitad muuta Eesti tervemaks.
Emakakaelavähk on rahvusvahelise vähiuuringute agentuuri andmetel maailmas neljas kõige levinum vähk naiste seas. 2020. aastal avastati maailmas hinnanguliselt üle 600 000 uue emakakaelavähi juhu ning selle tõttu suri üle 300 000 naise.
Eestis on viimase paarikümne aasta jooksul püsinud nii emakaelavähki haigestumus kui ka suremus suhteliselt muutumatuna. 2020. aastal tuvastati Eestis 116 uut emakakaelavähi juhtu. Soomes püsib haigestumus ligi 4 korda madalam. Eestis suri 2020. aastal emakakaelavähi tõttu 64 naist. Enim juhte diagnoositakse Eestis peale 55. eluaastat.
Kui oled huvitatud HPV vastu vaktsineerimisest, palume esmalt pöörduda naistearsti vastuvõtule.
Teenuseosutaja
Teenuseosutaja
Haava pind paraneb kurgus u 12-14 päeva, sel perioodil on verejooksu oht. Lõikusest taastumise perioodil on vajalik süüa pehmet jahedat toitu ja juua sageli jahedat vett. Oluline on ka suu puhtuse eest hoolitsemine ja regulaarne hambapesu.
Kurguvalu on sel ajal tavapärane, valu saab leevendada valuvaigistitega, soovitame vees lahustuvaid tablette.
