Sünnitus - etapid, asendid ja kulg
Sünnituse võib jagada kolme faasi:
- Sünnituse esimene faas - avanemisperiood
- Sünnituse teine faas - väljutusperiood
- Platsenta väljutamine - sünnituse kolmas faas
Sünnitamise asendid
Sünnituse alguses võivad tuhud väga valusad olla. Nad võivad
sind heidutada, sest nüüd algab see kauaoodatud sündmus. Igal naisel on valud
erinevad.
Sünnitusteed on kaarjad. Seega võib valu vastu aidata asendite muutmine. Võib
proovida sirgelt kõndimist, käed ümber abistaja kaela, nii et raskusjõud suruks
beebi otse emakakaela vastu.
Võib-olla tunned end paremini kott- toolil istudes või lamamistoolis lamades.
Vahest on kasu, kui toetad käed reitele, kummardudes veidi ette ja õõtsutad
ennast.
Ka sooja vee protseduurid (vann või duss ) aitavad. Vahel leevendavad valu kuumad
rätikud või külmad kompressid.
Mõnedele meeldib teha lõdvestusharjutusi, teistele aga hingata oma tavapärases
rütmis. Endale sobivaimat varianti otsides tasub rääkida ämmaemanda või partneriga.
Väljutusperioodi tuhude ajal võid valida erinevate asendite vahel, mis tunduvad
sulle paremad. Naine otsustab ise, kas sünnitada seistes, põlvitades, neljakäpukil
või istudes. Räägi ämmaemandale oma ootustest ja soovidest ning püüa mitte pettuda,
kui need kõik ei täitu. Asjaolud ja naise enese energia võivad oodatust suuresti
erineda.
Tagasi sisukorda
Sünnituse kulg
Esmasünnitajatel on loode juba mitu nädalat enne sünnitust
oma pea ettepoole painutanud, nii et tema lõug on vastu rinda. Nüüd on kukal
see osa peast, mis asub emakakaela suudme ees. Samuti on loode vaagna sissepääsu
kiilunud, nii et välisel läbivaatusel ei saa ämmaemand enam lapse pead liigutada.
Seda nimetatakse loote pea fikseerumiseks. Niimoodi on laps sünnituseks valmis.
Korduvsünnitajatel liigub loode nii vaagna sissepääsu alles sünnitustegevuse
alguses.
Tagasi sisukorda
Pikad ootetunnid enne beebi ilmaletoomist
Sünnituse algus, kui naine on enamasti alles kodus, võtab aega
mitmeid tunde. Sel ajal saad sa vabalt ringi liikuda, käia dusi all või vannis
ning süüa. Sa võid ka puhata, aga kui tunned tuhude tugevnemist ja sagenemist,
tuleb haiglasse minna. Üldjuhul soovitatakse minna haiglasse, kui tuhud on iga
5 minuti järel või sagedasemad, kuid see sõltub ka sinu elukohast ja haigla
kaugusest. Küsi täpsemaid juhiseid perekooli tunnis, oma ämmaemandalt või arstilt.
Sünnitaja meeltetaju on teravnenud: vale muusika või jutt võivad mõjuda häirivalt,
õigesti valitud keskkond võib palju abistada.
Vahepealses üleminekufaasis avanemisperioodist väljutusperioodi on meeleheide
üsna tavaline nähtus. Samuti tekib tihti soov kõik sinnapaika jätta, kuni ämmaemand
ütleb, et nüüd kohe see juhtub. Siis leiad kindlasti üles veel allesjäänud jõutagavarad.
Emakat võiks võrrelda suure elastse lihaselise kotiga, milles asub loode. Allosas
lõpeb emakas emakakaelaga ning läbi emakakaela läheb kanal, mis kõik kokku näeb
välja nagu kinninööritud kotisuu. Emakakael avaneb tuppe.
Tagasi sisukorda
Sünnituse võib jagada kolme faasi:
1. esimene faas - avanemisperiood
2. teine faas - väljutusperiood
3. kolmas faas - platsentaarperiood
Kõik kokku kestab umbes 15-16 tundi.
Tagasi sisukorda
Sünnituse esimene faas - avanemisperiood
Kui sünnitus algab, tõmbuvad emakalihased rütmiliselt kokku.
Kokkutõmmete ehk kontraktsioonide tulemusena lüheneb ja avaneb emakakael.
Alguses on kokkutõmbed lühikesed ja nõrgad ning pausid nende vahel võrdlemisi
pikad. Kokkutõmbed lükkavad last alla ja suruvad tema pead vastu emakakaela,
mistõttu emakakael järk-järgult venib õhemaks ja avaneb. Lootekestad rebenevad
ja tupest hakkab lootevett nirisema. Aeg-ajalt kontrollib sind ämmaemand saamaks
ülevaadet, kui kaugel sünnitustegevus on.
Avanemisperioodil on hea ringi liikuda või erinevates, sinu jaoks mugavates
asendites istuda ja lamada. Ämmaemand või lapse isa võivad sind selle juures
aidata.
Kui oled aktiivne, tuleb see kasuks sulle ja ka su lapsele. Ka sünnitus edeneb
kiiremini, kui kasutad rohkem püstisi kehaasendeid.
Emakalihaste tööle sa ise kaasa aidata ei saa. Avanemine toimub paremini, kui
oled rahulik ja lõõgastunud.
Kui lapse pea on juba alla vaagnapõhjani jõudnud, algavad väljutusperioodi kokkutõmbed
- pressid. See tähendab, et nüüd saad ka ise sünnitusele kaasa aidata, pressides
vastavalt sisemisele vajadusele teadlikult kaasa.
Sünnitustoolil sünnitamine on samuti üks võimalikest variantidest.
Tagasi sisukorda
Sünnituse teine faas - väljutusperiood
Kui algavad pressid, on sünnituse esimene ja pikim osa möödas
ning algab teine osa. Nüüd saad ise märkimisväärselt palju kaasa aidata. Enamasti
piisab sellest, kui vastupandamatule pressimissoovile lihtsalt järele anda ning
suruda kaasa oma sisetunde järgi. Vahel kannustab ämmaemand sind teadlikult
tugevamini pressima. Selleks hinga sügavalt sisse ja hoia õhku kopsudes nii
kaua, kui suudad ja samal ajal suru diafragmaga alla võimalikult pärasoole suunas
(nagu WC-s, kui kõht on kinni).
Küsi ämmaemandalt, kui sa tahad teada, kui kaugele laps jõudnud on. Sünnitustee
võib pikana tunduda. Ämmaemand selgitab, kuidas ja millal pressida. Soovitav
on ise käega katsuda, kui kaugel lapse pea juba tunda on. Kui press möödub,
siis lõdvestu, puhka ja hinga rahulikult kuni järgmise pressini.
Ämmaemand kuulab loote südamelööke iga pressi vahel ning juhendab sind kas rohkem
hingama või rohkem pressima reguleerides sellega lapse sündimise kiirust. Hea
koostöö ämmaemandaga ja rohkem aega kudedele venimiseks võib aidata vältida
võimalikke lahkliharebendeid.
Lahkliha on tupe ja pärasoole vahele jääv pehmete kudede ala ning lapse pea
peab selle aeglaselt avama.
Vahel on spontaansed lahkliharebendid siiski vältimatud, kui koed on pinges
või venimatud.
Kui lahkliha on täiesti venimatu võib ämmaemand teha lahklihalõike - see on
umbes 3- 4 sentimeetri pikkune kunstlik haav, mis aitab lapsel kiiremini sündida.
Kui lapse pea on väljunud, aitab ämmaemand sul lapse õlad ja
ülejäänud keha välja pressida ning võtab vastsündinu ettevaatlikult vastu. Võib-olla
on sul veel piisavalt energiat, et teda aidata.
Hetkel, mil laps on sündinud, võib tarvis minna ämmaemanda abi vastsündinu ninast
ja kurgust lima ning lootevedeliku väljaimemiseks, kuigi enamus lapsi saab ise
sellega suurepäraselt hakkama. Pisut turtsumist, köhimist ning paar korralikku
kisapurset käivad asja juurde.
Kui kõik on hästi, pannakse vastsündinu kohe ema kõhule. See on parim paik rahunemiseks
ja uue keskkonnaga harjumiseks. Sinu kõhu peal lamades tunneb laps sinu soojust
ja südamelööke väljastpoolt, mitte enam läbi vee. Lähedus ja kontakt, mille
te saate käed oma lapse ümber põimides, on väga eriline. Hoia oma vastsündinut
soojas, anna talle aega ning ta leiab ise tee üles sinu rinnani.
Isa, ämmaemand või sinu enda poolt valitud inimene lõikab läbi nabanööri pärast
seda, kui see on klambri, nööri või kummiga suletud. Võib-olla küsib ämmaemand,
kas sa tahad imiku kaalumise, kuivatamise ja riidessepanekuga oodata. Võid temalt
paluda luba seda ise teha.
Imikule pannakse käe või jala ümber ka identifitseerimismärk.
Tagasi sisukorda
Platsenta väljutamine - sünnituse kolmas faas
Emakas tõmbub jälle kokku, et platsenta väljutada. Sulle tundub,
nagu sünnitaksid suure sooja tombu. Tuleb veel natuke pressida. Vajadusel tehakse
süst (oksütotsiin), mille tulemusena tõmbub emakas rutem kokku ja väheneb ka
veritsus.
Kui platsenta on väljutatud, kontrollib ämmaemand, kas osa sellest pole emakasse
jäänud.
Nabaväät on platsentaga ühenduses ja umbes 50-80 sentimeetrit pikk. Ta koosneb
kolmest veresoonest, mille ümber on tugev tarretiselaadne kude. Üks veresoontest
transpordib lootele hapnikurikast verd. Teised kaks transpordivad vere lootelt
tagasi platsentasse, kus jääkained imbuvad edasi ema verre.
Kui emakakaelas, tupes või lahklihal esineb rebendeid, õmbleb ämmaemand need
kokku. Seda tehakse tavaliselt kohaliku tuimestusega või ka naerugaasiga nii,
et nõelapisteid ei ole eriti tunda. Niit lahustub tavaliselt ise, kuigi võib
minna paar nädalat enne, kui see on täiesti kadunud ja ei sega sind enam (vaata
ka lk 81 ja lk 97).
Vahel, näiteks siis, kui sul on palju sügavaid rebendeid, õmbleb sind arst.
Pärast sünnitust võid jääda veel paariks tunniks sünnituspalatisse, et veidi
puhata. Ämmaemand kontrollib sind, et jälgida veritsust, emaka suurust, vererõhku,
temperatuuri ja vastsündinut.
Seejärel viiakse sind üle sünnitusjärgsesse osakonda, kuhu võid jääda sõltuvalt
olukorrast paariks päevaks. Soovi korral ja kui kõik on hästi nii sinu kui ka
lapsega, võib minna koju juba 6 tundi pärast sünnitust.
Tagasi sisukorda