Loode, ema ja isa sünnituse ajal ja peale seda
* Ema ja isa sünnituse ajal
*Loode sünnituse ajal:
- Loote jälgimine sünnituse ajal
- Kuidas mõjub sünnitus lootele?
- Vastsündinu kohanemine pärast sünnihetke
- Kontakt vastsündinuga
- Helid, müra ja valgus
- Vastsündinu esmane kontroll
Ema ja isa sünnituse ajal
Enamus isadest viibib oma beebi sünni juures ja neist on sünnitusel
palju kasu. Oleks hea, kui te räägiks enne sünnitust teineteisele oma ootustest
sünnituse suhtes.
Näiteks võite te mõlemad valmistada ette paar küsimust, enne kui arutate, kas
isa osaleb sünnitusel.
Sünnitus on ka isale raske nii füüsiliselt kui psüühiliselt. Haiglas lapse sündi
oodates tuleb tal näha armsa inimese valusid ja olla samal ajal toetav ja rahulik.
Uudne kogemus aga mõjutab toenäoliselt kogu tema senist maailma.
Isa saab mitmel viisil aidata. Isale on hea loota ja toetuda. Temast on hea
kinni hoida ja tema kätt on hea pigistada, kui kokkutõmbed on väga valusad.
Ta oskab su tuju tõsta, aitab sul lõdvestuda, toob kohvi, vett ja märja rätiku.
Ta aitab sul leida hea puhkamisasendi või masseerib su nimmepiirkonda.
Paljud isad väidavad, et nende rase elukaaslane või naine reageerib olukordadele
nende jaoks ootamatult. Seega on aitaja seisukohalt oluline kindlustunne, kuna
see tunne kandub naisele üle, lastes tal rahulikumalt sünnitada. Sünnituse viimases
osas keskendub naine tihti sedavõrd kokkutõmmetele, et ta ei suhtle enam isaga.
Selles ei ole midagi erandlikku, kui sulle tundub, et valudes olles kaotasid
sa täielikult kontrolli ja sündsuse. Sa võisid öelda midagi või karjuda ja käituda
vastupidiselt oma tavapärastele arusaamadele. Mõned naised tunnevad, et neil
oli selleks täielik õigus, teised aga tunnevad häbi.
Samuti võid tunda, et ei suutnud hingamisharjutusi rakendada, kuigi osalesid
ettevalmistustreeningutel. Võib-olla on sul raske leppida sellega, et sulle
tuli teha keisrilõige või juhtus midagi muud ootamatut.
Ämmaemand on kõigi nende erinevate tunnetega harjunud. Võid temaga rääkida ka
siis, kui sul pole probleeme.
Tagasi sisukorda
Loode sünnituse ajal
Loote jälgimine sünnituse ajal
Sünnituse ajal kuulab ämmaemand loote südametegevust.
Ta kasutab stetoskoopi ja paneb oma käe sünnitava naise kõhule, et tunda emaka
kokkutõmbeid. Ta võib kasutada ka doplerit - väikest mikrofonivõimendit, mis
võib sulle juba raseduse ajal ämmaemanda juurde tehtud visiitidest tuttav olla.
Paljudes haiglates jälgitakse 1oodet aeg-ajalt pikemalt, et saada rohkem informatsiooni
emaka kokkutõmmete mõjust lootele. Kasutatakse kardiotokograafi e. KTG-d (vaata
lk. 19). See on elektrooniline monitor, mis on rihmadega kinnitatud sünnitava
naise kõhu külge.
Pärast lootevee puhkemist on võimalik ka loote pulssi pidevalt registreerida,
kasutades selleks väikest elektroodi loote pea küljes.
Tagasi sisukorda
Kuidas mõjub sünnitus lootele?
Tupe kaudu sündimine on loomulik tee. Surumine ja lükkamine,
mis sellega kaasnevad, tekitavad stressi, mis omakorda aitab lapsel sündimisprotsessiga
hakkama saada. Lisaks surutakse sündimisel loote rinnakorv kokku - nii pigistatakse
kopsudest suurem osa vedelikku välja.
Loote jälgimisega saadakse informatsiooni tema seisundi kohta sünnituse ajal.
Ikka veel on vähe andmeid selle kohta, kuidas loode sünnitust kogeb. Ometi on
teada, et laps teeb kokkutõmmete ja sündimise ajal märkimisväärseid pingutusi.
Kõigepealt puhtmehaanilisest aspektist, sest laps peab ennast "sünnitustee"
järgi kohandama. See on ilmne, kui pärast sünnitust vaadata vastsündinu pead,
mis on sünnitusteede järgi kuklasuunas väljaveninud kujuga ning vahel on tekkinud
ka paistes sünnimuhk.
Kuna beebi koljuluud ei ole veel kokku kasvanud, ei saa beebi viga. Samas ei
tohi surve siiski liiga ruttu kasvada. Seega tuleb nii ema kui beebi huvides
anda emaka kokkutõmmeteks piisavalt aega.
Teisest küljest mõjutavad loodet ka platsenta kaudu toidu ja hapniku saamine.
Emaka kokkutõmmete ajal saab platsenta vähem verd ning vähem hapnikku ning sellega
hakkamasaamiseks peab lapsel olema piisavalt jõuvarusid. Last aitab, kui hingad
ise korralikult ning liigud või vahetad asendeid, sest siis on ka vereringe
ning hapniku toimetamine lapseni paremad.
Tagasi sisukorda
Vastsündinu kohanemine pärast sünnihetke
Sünnitusele järgnevatel minutitel peavad muutuma nii vastsündinu
hingamine kui ka vereringe. Enne sündi saab ta hapnikku ja toitaineid nabaväädi
kaudu. Kopsud on täidetud vedelikuga, nn. "kopsuvedelikuga", mis moodustub kopsudes
ja aitab lootevedelikku moodustada. Loote vereringe on eriline, sest veri ringleb
kopsudest mööda. Viimastel raseduskuudel valmistub loode sünnituse ajal asetleidvateks
muudatusteks. Kopsud arenevad ja maksa varutakse suhkrut (glükogeeni).
Sünnituse ajal ja vahetult pärast seda tühjenevad kopsud kopsuvedelikust, mis
voolab loote nina ja suu kaudu välja. Esimeste hingetõmmete ajal täituvad kopsud
õhuga.
Samal ajal muutub vereringe. Vere vool platsentasse peatub. Veri suunatakse
läbi kopsude, mis võimaldab õhust saadavat hapnikku omastada.
Esimesed hingetõmbed on väga rasked ja vastsündinu võib energiliselt karjuda.
Enamus nendest aga rahuneb ruttu. Seejärel on nad sündimiseks tehtud suure pingutuse
tagajärjel tihti väga aktiivsed ja ärkvel. Kulub paar tundi, enne kui kopsud
täielikult kohanevad kuid vereringe täieliku muutumiseni läheb veel paar nädalat.
Esimestel nädalatel võib vastsündinu hingamine olla sageli ebaregulaarne.
Tagasi sisukorda
Kontakt vastsündinuga
Nagu juba mainitud, on paljud vastsündinud oma esimestel sünnijärgsetel
tundidel vaga ärksad ja tähelepanelikud. Võib-olla on see looduse viis meile
teada anda, et laps on sünnist peale valmis oma vanematesse kiinduma. Lõdvestu
ja naudi neid esimesi tunde - need on ka sulle endale kasulikud.
Vastsündinuga võib rääkida, talle võib laulda, teda silitada ja enda kaisus
hoida. Laps tunneb juba paari tunni pärast oma ema lõhna ära.
Sa võid oma last aidata, pannes ta oma rinnale - esimestel tundidel on otsimisrefleks
eriti tugev. Parim viis rinnaga toitmise alustamiseks on lasta lapsel oma paljal
rinnal puhata. Vastsündinu meeled on väga avatud ja otsivad. Seega püüab ta
üsna loomulikult rinnanibu leida, rinda haarata ja imema hakata.
Usu oma lapsesse ja usalda iseenda võimeid ning kui vajad abi, küsi oma ämmaemandalt.
Kolostrum ehk esimene piim on väga väärtuslik ja toitev ning vastsündinu jaoks
täiesti piisav.
Tagasi sisukorda
Helid, müra ja valgus
Vastsündinu sisekõrvas on paaril esimesel kuul veel väike kogus
vedelikku, mis summutab väljastpoolt tulevad helid.
Vastsündinu ei ole harjunud terava valgusega ning esimestel nädalatel tuleb
teda veidi säästa ereda valguse eest. Samal ajal näeb ta rohkem kui 30- 40 sentimeetri
kaugusele häguselt. See aitab ja kaitseb vastsündinut ning nii on tal lihtsam
oma silmanägemist emale ja isale koondada.
Tagasi sisukorda
Vastsündinu esmane kontroll
Nabaväät suletakse klambri, nööri või kummiga. Seejärel lõigatakse
see läbi. Lootevõide hulk on iga vastsündinu puhul erinev. Tavaliselt imendub
see paari päevaga. Lootevõie kaitseb vastsündinu nahka. Eriti rohkelt leidub
seda kõikides voldikestes, kaenla all, kaelal ja tüdrukute häbememokkade vahel.
Tänapäeval teame, et rinnaga toitmise edukaks alustamiseks on sulle ja su imikule
vaja rahu ning vaikust, kuni ta on esimest korda imenud. Seetõttu soovitavad
ämmaemandad vastsündinu tervisliku seisundi kontrollimisega oodata, kuni ta
on rinna leidnud. Kui ämmaemand seda siiski ära ei oota, võid temalt selle põhjust
küsida. Kui ämmaemanda hinnangul on vaja vastsündinut kontrollida kohe, selgitab
ta seda sulle.
Ämmaemand või lastearst kontrollib vastsündinu suud ja suulage, et teha kindlaks,
kas see on täiesti välja arenenud ning kas laps suudab imeda. Kontrollitakse
keha, silmi, kõrvu, loetakse üle sõrmed ja varbad.
Lastearst vaatab üle vastsündinu puusad, et avastada kaasasündinud nihestusi.
See on seisund, kus puusaliigese pesa on liiga väike ja reieluu võib pesast
kergesti välja tulla. Nihestust saab avastada uuringuga, mille käigus pööratakse
beebi reieluud puusakondi juures 90° nurga all väljapoole. Kui tegu on kaasasündinud
nihestusega, kaasneb selle liigutusega prõksatus. Raviga võib kohe alustada,
kasutades spetsiaalseid "trakse", mis hoiavad imiku jalad konna-asendis. Raviks
kulub umbes 3 -6 kuud. Imikut see ei kahjusta.
Arst kontrollib pärakut ning seda, kas poistel asuvad ikka munandid munandikottides.
Arst kuulab ka beebi südant ja kopse.
Vastsündinut kaalutakse ja mõõdetakse. Lõpuks pannakse ta riidesse, et vältida
keha tarbetut jahtumist.
Seejärel saad sa oma lapse tagasi sülle ja võid rahus olla kas sünnitus- või
juba sünnitusjärgses osakonnas.
Koljusiseste verejooksude vältimiseks tuleb vastsündinule pärast sündimist manustada
K-vitamiini. Tavaliselt tehakse seda kohe pärast sündimist.
Kõikidele vastsündinutele ei panda enam rutiinselt silmatilku. Arst kontrollib
vastsündinu silmi ning iga põletikule viitava tunnuse korral alustatakse ravi.
"Rähmased" silmad võivad olla tingitud veel mitte töötavatest pisarakanalitest.
Neid ravitakse steriilse soolalahusega.
Tagasi sisukorda