Keisrilõige sünnitusel
Keisrilõige on operatsioon, mille korral laps ei sünni loomulikku teed pidi, vaid operatiivsel teel kõhu eesseina ja emakasse tehtud lõike kaudu.
Operatsioon tehakse juhul kui sünnituse vältel tekib oht lapse või ema tervisele - erakorraline keisrilõige.
Kui on kindlaks tehtud, et lapse sünd ei ole võimalik loomulikku teed pidi (liiga suur laps, ema tervislik seisund mis ei luba pingutust sünnituse ajal või muud põhjused, mida siin ei ole loetletud, kuid millest patsient on arsti informeerinud) - tehakse keisrilõige enne sünnituse algust võimalikult väljakantud rasedusega - plaaniline keisrilõige.
Operatsioon valutustakse kas üldnarkoosi või spinaalanesteesia abil. Valutustamine valitakse ja nõustatakse narkoosiarsti ehk anestesioloogi poolt arvestades võimaluse korral patsiendi soovi.
Nahalõige tehakse üldjuhul paralleelselt häbemeluu ülaservaga sellest veidi kõrgemal, mis annab kosmeetiliselt hea tulemuse.
Operatsioon kestab 30 - 60 minutit.
Keisrilõike puhul on võimalikud tüsistused nagu iga meditsiinilise toimingu puhul: oodatust suurem verekaotus, harvemini naaberorganite vigastus, emaka põletik, haava paranemise häired jm.. mida arst püüab igati vältida.
Tüsistused tekivad tavaliselt organite anatoomiliste iseärasuste tõttu või muutustest läbipõetud haiguste tagajärjel.
Omades küllaldaselt informatsiooni raseda ja loote kohta, valides operatsiooni ja valutustamise meetodi - püüame igati vältida võimalikke tüsistusi.
|
|
|
|
Uus ilmakodanik uues keskkonnas peale keisrilõiget |
Spinaalanesteesia annab keisrilõike ajal võimaluse emal kohe oma last näha |
